Tänavusel meremessil Pirital oli kohal kliente otsimas ka Riho Kalvele kuuluv ettevõte Best Marine. Kalvel endal on osaline ärikeeld ja tema müügimees Kaj Sarlin on eraisiku pankrotis, kuklasse hingamas tüssata saanud võlausaldajad.
- Meremessil oli kliente püüdmas ka Best Marine, kus alles hiljaaegu töötas eestlasi tüssanud Kaj Sarlin Foto: Andres Haabu
Pirita meremess kihas täna Eesti Näituste messikeskuses pealelõunal inimestest sama tihedalt, kui puhus tuul Pirita teel. Mitu saali olid täis kaatreid ja veesõidukeid. Inimesed käisid ringi ja kogusid infot paadimüüjate ja hooldajate kohta. Teiste hulgas oli kohal ka Riho Kalvele kuuluv ettevõte Best Marine, mis võttis möödunud aastal üle kurikuulsa ettevõtte Baltic Boat Centeri ruumid.
Kalvet ega Sarlinit polnud näha, kuid ühe paadis oli koha sisse võtnud Best Marine kodulehel kontaktisikuks märgitud Marek Maasikas, kes vestles pundi meestega. Äripäeva ajakirjanikku lähenemas silmates tegi ta näo, et ei märka midagi. Temaga ei õnnestunudki kontakti saada.
Äripäev kirjutas eelmisel aastal lood
„Pirita Bermuda“ ja
„Kuidas Soome ärimees eestlasi tüssas“, mis rääkisid sellest, kuidas paadid ja raha ettevõttes Baltic Boat Center selle müügimehe ja mitteametliku omaniku Kaj Sarlini taktikepi all justkui musta auku kadusid. Sarlini argument oli toona, et tema pole omanik. Tema on lihtne müügimees. Ometi kinnitasid erinevad allikad Äripäevale, et on äri just Sarliniga ajanud ja lepingutele on alla kirjutanud Sarlin.
Mingil hetkel, kui asjad hakkasid hapuks minema ja osa tüssata saanud paadiomanikke rääkima hakkas, kadus Sarlini nimi ka Baltic Boat Centeri kodulehelt.
Baltic Boat Center läks pankrotti ja koha võttis sisse Riho Kalve ettevõte Best Marine, taas koos müügimehe Kaj Sarliniga. Küsides toona Riho Kalve käest, etkuidas ta suhtub sellesse, et tema ettevõttes töötab nii paljudele inimestele paadiäris võlgu jäänud Kaj Sarlin, vastas ta: „Ta teeb oma tööd professionaalselt. Mis see minu asi on, mis kohtuasjad tal pooleli on.Ta müüb väga hästi, ta on väga palju paate müünud.“
Üheks, kes Sarlini käest tüssata sai oli ettevõtja Alo Lilleberg. Temal viskas asi üle ja ta pöördus kohtusse. Kohus mõistis tema kasuks raha Sarlinilt välja, kuid Piritale koos kohtutäituriga otsuse täitmist nõudma minnes avastaski ta, et Baltic Boat Centeri asemel on koha sisse võtnud Best Marine. Praegu on ta ilma nii rahast kui ka paadist.
Koos veel mõne tüssata saanud paadiomanikuga algatasid nad Sarlini pankroti, mis jõustus, ja ühiselt püüavad võlausaldajad veel midagi Sarlini käest kätte saada. Pankotihaldur Martin Krupp märkis, et Sarlinil on üleval kohustusi 300 000 euro eest. Tema igakuine sissetulek on Soome riigilt saadav pension. Ning praegu Sarlin Kalve juures enam ametlikult ei tööta.
Tüssata saanud ettevõtja Alo Lillebergi advokaadi Indrek Naur on öelnud, et Kaj Sarlini juhtumitel on skeemitamise maik juures. "Skeemi lihtsus peitub selles, et teatavasti on sõidukeid ja väikelaevu võimalik võõrandada ilma registrikandeta. Sõlmid kirjaliku lihtlepingu, annad valduse üle ja sisuliselt oledki omanik," seletas Naur toona Äripäevale.
Tema hinnangul on autoregistril või laevaregistril vaid informatiivne tähendus, mitte nagu kinnistusregistril, kus kolmas isik kontrollib üle, kes on omanik. Nauri sõnul oli Baltic Boat Centeril toona registris 11 väikelaeva. "Sarlin jättis need laevad registrisse, ta ei kustutanud neid ära, sest see näitas ettevõtet võimsamana," ütles Naur. "Registri nõrkus võimaldabki teha selliseid tehinguid."
Nauri sõnul tõi tema kliendi puhul Sarlin argumendiks, et ta pole Baltic Boat Centeri omanik ja müügihinnas pole kokku lepitud. "Sarlin müüs laeva odavama hinnaga maha ja alles pärast küsis omaniku käest, kas ta on selle hinnaga nõus. Tegelikult oli laev sel hetkel juba maha müüdud," seletas Naur toona asjade käiku.
Nauri sõnul aitaks selliseid juhtumeid vältida Eesti ja Soome registrite omavaheline parem info vahetamine. Samuti võiks olla registris kolmas osapool, kes tausta uurib.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.